Uudised

• EASi vastulause tänase Äripäeva juhtkirjale
  5. märts 2013
  
  EASi nõukogu esimehe Cinzia Siigi vastulause tänase Äripäeva juhtkirjale, millest väidetakse ekslikult, justkui poleks EAS korraldanud avalikku konkurssi uue juhatuse liikme leidmiseks:
  
• Krõõt Kilvet: Kas vajame massilist ettevõtluskoolitust?
  2. oktoober 2012
  Eesti Päevaleht
  
  Ajal, kui Eesti majanduse jaoks on niivõrd oluline tugeva kodumaise ettevõtluse arendamine, ei saa üle ega ümber küsimusest, mis on mõjusam strateegia – investeerida tegutsevatesse ettevõtetesse või teha massilist teavitustööd üha uute loomiseks?
  
• EASi kommentaar Delfi Majanduse artiklile "EAS andis 600 000 eurot toetust tundmatule Vene tehnoloogiafirmale"
  16. veebruar 2012

  EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla kommentaari täna Delfi Majanduses ilmunud artiklile "EAS andis 600 000 eurot toetust tundmatule Vene tehnoloogiafirmale":
  
  "SPOT Parking OÜ projekti „Space parking optimization technology" eesmärgiks on automatiseeritud mitmetasapinnalise parkimistehnoloogia arendamine, et suurlinnades parkimisprobleemide leevendamiseks kasutada efektiivsemalt olemasolevaid võimalusi. Peamisteks eeliseks saab parkimissüsteemi väljaehitamisel olema madalad kulud ja turvalisus.

  SPOT Parking OÜ on Eestis registreeritud ettevõte ning projektimeeskonna liikmed on Eesti kodanikud, seega on väide, justkui oleks tegemist Vene ettevõttega, vale ja pahatahtlik. Seetõttu oleks Delfi Majandusest olnud kena küsida EASilt kommentaari enne valeväidete õhkupaiskamist, mis on õhutanud asjatut paanikat.

  EAS otsustas projekti toetada, sest näeb projektis tehnoloogilist väljakutset ning märkimisväärset ärilist potentsiaali. Toetuse saajal koos partneritega on olemas võimekus ja teadmised projekti idee realiseerimiseks ja toote hilisemaks lansseerimiseks. Olemasolev ja projekti käigus tekkiv intellektuaalne omand kuulub ainult SPOT Parking OÜ-le.

  Projekti hindamisse kaasas EAS eksperte Kanadast ja Soomest. Tänu maailmatasemel ekspertiisile oleme me veendunud, et nii toetuse saaja kui ka tema välismaised partnerid on antud valdkonnas kompetentsed ja võimekad organisatsioonid ning tegemist ei ole nö toetuse kantimisega. Samuti on ettevõtte esmasteks sihtturgudeks just eksportturud. Kusjuures kaitsmaks Eesti riigi vahendeid pahatahtliku käitumise eest, maksame me toetuse välja alles pärast tööde läbiviimist ning toetuse maksmine on seotud ka reaalsete müügitulemuste saavutamisega.

  Projekti tegevuskava näeb ette tööstusliku prototüübi valmimise koostöös Saksamaa tehnoloogiaettevõtetega. Projektijärgseid ehitustegevusi tehakse samuti koostööpartneritega, kusjuures kavas on koostöö nii tööstusettevõtetega kui ka parkimisteenust arendavate ettevõtetega.

  Täpsemat infot võib küsida juba ettevõtjalt endalt, kuna EASil on seadusega keelatud klientide äriplaanide kommenteerimine."

   

• Ülari Alamets: Miks kõik alustavad ettevõtted ei kasva suureks ja edukaks?
  Äripäev, 14. veebruar 2012

  Ülari Alamets, EASi juhatuse esimees

   

  Möödunud aastal loodi Eestis rekordiliselt palju, üle 15 000 uue ettevõtte. Enamik neist ei kasva kunagi suureks ja paljude kasv toimub tagasihoidliku tempoga. Samas, see pole ka eesmärk omaette - lisaks kiirele kasvule orienteeritud, välisturgudele püüdlevatele ettevõtetele on oma koht ka endale ja lähedastele tööd andvatel perefirmadel või kohalikule turule orienteeritud väikeettevõtetel.
• Intervjuu Leitti Mändmetsaga: Riigi turundamine on iga kodaniku asi

  Best Marketingile andis intervjuu EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Leitti Mändmets

  8. veebruar 2012

  Hando Sinisalu
  Best Marketing

  
  Millistel välisturgudel plaanib EAS 2012. aastal Eestit tutvustavaid turunduskampaaniad teha?

  EASi turismiarenduskeskuse Eesti turundamise tegevuskavas on aastateks 2011-2013 paika pandud teemafookused, mis tulenevad Eesti brändi turismiturunduse strateegiast. See tähendab seda, et nendel kolmel aastal on reisisihi tegevuskava jaotatud teema-aastateks, mil keskendutakse ühele kindlale sõnumile, millega Eestit tutvustada.

  Eelmisel aastal oli tegevuste sõnumi ja kuvandi peamises fookuses linna- ja kultuuripuhkus, mis oli seotud Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks olemise staatusega. 2012. aastal on fookuses looduspuhkus, 2013. tervisepuhkus ning pereturism.

  Sel aastal on plaanitud looduspuhkuse lõpptarbijakampaaniad meie peamistel sihtturgudel Soomes, Lätis, Venemaal, Rootsis, Norras, Saksamaal ja Suurbritannias. Lisaks on plaanis Eestit tutvustavad ühisväljapanekud suurematel turismimessidel Matka 2012 Helsingis (toimus jaanuaris); ITB 2012 Berliinis ja EIBTM 2012 Barcelonas.

  Peamised kommunikatsioonikanalid, mida lisaks tavapärastele lõpptarbijakampaania väljunditele (veeb, välimeedia, trükised/print jm) kasutame, on sihtturupõhised pressiteated ja uudiskirjad. Korraldame sihtturgudelt Eestisse ka pressi- ja tootetutvustusreise ning viime läbi kohapealseid infopäevi.

  Lisaks turismiarendusega seotud kampaaniatele teeme Eestit tutvustavaid turundustegevusi väga palju ka teistes valdkondades. Ekspordis tutvustatakse Eestit erinevate B2B tegevuste kaudu, näiteks osalevad Eesti ettevõtted ühiselt suurtel messidel, korraldatakse sihtturu seminare ja kontaktreise.

  EAS alustab peatselt ka ingliskeelse ajakirja Life in Estonia väljaandmist neli korda aastas. Selle esmaseks eesmärgiks on anda potentsiaalsetele investoritele või kaubanduspartneritele ingliskeelset infot Eesti kohta.

  Millised on täpsemalt nende kampaaniate eesmärgid ja eelarve?

  Kõik EASi tegevused, sh kampaaniad teenivad vaid üht eesmärki - et Eesti oleks hea mainega riik, mille ettevõtlus- ja külastuskeskkond on maailma parimate seas.

  Kui aga rääkida konkreetsemalt turismikampaaniatest, siis tänavuse looduspuhkuse aasta peamiseks eesmärgiks on laiendada Eesti positiivset kuvandit ka aktiivse loodusturismi sihtkohana. Küll aga ei räägi me kõigis Eestit tutvustavates reklaamides ainult meie loodusest, sest Eesti on Euroopas jätkuvalt atraktiivne sihtkoht ka linna-, kultuuri- ning tervisepuhkust hindavate turistide seas. Eesmärgid kampaaniate ja sihtturgude lõikes on erinevad ning lähtuvad konkreetsest teemast ja sihtgrupist - ühel turul töötab paremini üks, teisel teine teema.

  Kahjuks me ei saa konkreetselt just seda mõõta, mitu loodusturisti sel aastal rohkem meid külastus kui mullu. Küll aga mõõdame tegevuste tulemusi konkreetsetelt sihtturgudelt tulnud turistide ööbimiste arvu kasvu kaudu ja põhiline tulemusindikaator on veebikülastajate arvu kasv konkreetse tegevuse/kampaania tulemusel. Arvestame ka Eesti kui turismimaa ja turismitoodete kohta saabunud infopäringute arvu.

  Looduspuhkus ei tähenda ainult metsas müttamist ega seda, et ootame nüüd ainult kalamehi või linnuvaatlejaid Eestit külastama. Näiteks ka golfiturismi käsitleme looduspuhkusena ja teeme erialaliitudega selles osas tugevat koostööd, et just spetsiaalsetele sihtgruppidele suunatud kanalite vahendusel õigete klientideni jõuda.

  Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi eelarve 2012. aastaks on 4,5 miljonit eurot. See sisaldab kõiki teemaga seotud tegevusi - lõpptarbijatele suunatud kampaaniad, pressireisid, tootetutvustusreisid, messid, infopäevad sihtturgudel jne.

  Loodusturistid on koondunud kogukondadesse (kalamehed, jahimehed, linnuvaatlejad, matkajad jne) - kas 2012. aastal lõpptarbijatele suunatud kampaaniad kasutavad ära nende kogukondade võrgustikke (foorumid, sotsmeedia jms)?

  Looduspuhkus kajastub eelkõige sihtturgudele suunatavates uudistes ja uudiskirjades, pressireiside marsruutide valikus, sihtturu vahendajatele suunatud infopäevadel ning kampaaniate sõnumites. Lisaks on ka sihtturgude reisikorraldajatele planeeritud tegevustes peamine rõhk Eesti kui reisisihi uudistoodete ja eeloleva hooaja ürituste tutvustamine. Põhiliste turgude reisikorraldajatele korraldatakse ka tootetutvustusreise Eestisse, et näidata osalistele vahetult siinseid võimalusi. Samuti tõstetakse looduspuhkuse teemaga seotud tooted ja objektid www.visitestonia.com lehel ettepoole.

  Looduspuhkuse valdkonna arendamisel Eesti-siseselt on prioriteediks teema- ja sihtrühmapõhiste loodusmarsruutide koostamine ja vastava valdkonna pakkumiste struktureerimine.

  Näitlikustamiseks toon ära 2012. aastaks planeeritud tegevusmahu:

  

  Milline oli 2011 a. edukaim kampaania välisturgudel?

  Kuna kõik kampaaniad on olnud edukad, on ühte eraldi välja tuua raske. 2011. aasta tõi Eestisse ja Tallinna rekordiliselt palju turiste. Eesti majutusettevõtetes peatus eelmise aasta kolmel suvekuul esmakordselt üle miljoni sise- ja välisturisti, mis üleeelmise suvega võrreldes on 14% rohkem. Kindlasti mängis oma osa siin nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate aktiivne koostöö. Lisaks lisandunud lennuliinid, kultuuripealinna atraktiivsed üritused ning ka üleminek Euroopa ühisrahale euro.

  Nagu öeldud, siis eelmisel aastal oli tegevuste sõnumi ja kuvandi peamises fookuses linna- ja kultuuripuhkus, mis oli seotud Tallinna kui Euroopa kultuuripealinn staatusega. Kultuuripuhkust promovaid lõpptarbijatele suunatud kampaaniaid korraldas EAS Lätis, Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Soomes, Venemaal ja Norras, lisaks üks Baltikumi ülene kampaania.

  Ühe eristuva näitena võiks välja tuua Läti sihtturu sügiskampaania, mis toimus Riias ning selle lähiümbruses. Selle kampaania sõnumis kutsusime lätlasi avastama Eestit kui rikkaliku kultuuriga põhjanaabrit, kasutades selleks täiesti ebatraditsioonilisi võtteid.

  

  

  Teostajad:
  Reklaamiagentuur: Tank
  Reklaamagentuur Lätis: The Matter
  Meediaagentuur: Inspired
  PR agentuur: Edelman

  Islandi innovaatiline sotsiaalmeedia kampaania pälvis 2011. a väga palju tähelepanu ja võitis hulgaliselt prestiižikaid turundusauhindu. Kas Eesti ei võiks ka minna rohkem ebatraditsioonilist teed oma turunduskampaaniatega (nagu see Islandi eeskuju)?

  

  Ebatraditsioonilised lahendused on kindlasti eristuvamad ja aeg-ajalt ka vajalikud, kuid ainult nende peale kogu riigi turundusstrateegiat üles ehitada ei ole tõenäoliselt mõistlik. Ka Eesti on enese turundamiseks kasutanud ebatraditsioonilisi lahendusi, kuid võib-olla mitte nii laiaulatusliku kõlapinnaga, kui toodud Islandi näide. Me oleme teinud fotonäituse Riia vanalinnas, viinud kunstiprojektist pärit kohvrid Stockholmi kesklinna, pannud tuntud Eesti muusikud laulma välireklaami sisse (vt eelmist Läti näidet), viinud põhupallid koos kahvliga Helsingi kesklinna, et visualiseerida kultuurinälga jne.

  Samuti oleme paigaldanud erilahendusena välja töötatud ja kujundatud Skype'i telefonikioski Tallinna Lennujaama ning pälvinud sellega suurt rahvusvahelist meediahuvi. Teeme koostööd Presidendi Kantseleiga, et ärgitada Eesti elanikke sotsiaalmeedias mõtlema selle üle, mille poolest me erilised oleme.

  Need on kõik pisikesed ebatraditsioonilised sündmused, mis tekitavad kõrgendatud tähelepanu mingis meile olulises kitsamas sihtgrupis.

   

  Kes EASis tegelevad sihtturgude lõpptarbijatele suunatud Eesti turunduskampaaniate väljatöötamisega? Kas need on EASi töötajad, kes otsustavad, kuidas ja mida Eesti kohta rääkida?

  Tegelikkuses on sellesse protsessi kaasatud väga lai oma ala professionaalide seltskond.

  EASil on olulisematel välisturgudel oma välisesindajad ja meie turismiarenduskeskuses töötab iga sihtturuga oma turujuht, kes vastutab sihtriigis korraldatavate tegevuste eest. Kokku on turujuhte 11. Kõik kampaaniad valmivad tihedas koostöös turujuhtide ja agentuuridega.

  Meie partneriteks on kolm reklaamiagentuuri (Tank; DDB Eesti ja Idea AD), kolm meediaagentuuri (Mediapool; Media House ja Inspired Communications) ning 2011. aasta lõpuni oli ka kolm suhtekorraldusagentuuri (Corpore; Idea Public, Alfa-Omega Communications). Iga kampaania ettevalmistamisel teevad kõik reklaamiagentuurid oma pakkumuse vastavalt briifile. Võitja töö põhjal teevad oma pakkumise kolm meediaagentuuri ning alles pärast valikute tegemist saab alata töö. Iga kampaania puhul on lisaks kohapealsetele agentuuridele konsultandi rollis kaasatud ka Eesti agentuuride partnerid vastavatel sihtturgudel. Seega usun, et tehtud valikud on olnud parimatest parimad.

  Lisaks on kõigi meie partnerite üks olulisemaid töövahendeid Eesti turundamisel Eesti turunduskontseptsioon, mis annab nii raamistiku kui ka sõnumid. Sellega on võimalik kõigil tutvuda ja ka kasutada brand.estonia.eu lehel.

  Tegelikult on ju riigi turundamine iga riigi kodaniku kätes. Seda ei saa ainult kampaaniatega teha.

   

  Originaallugu on leitav siit.

• Kommentaar: Kuidas välismaa sihtturgudele minekuks paremini valmistuda?
• EASi juhatuse liikme Maria Alajõe kommentaar BNSile välisinvesteeringutest Eestisse
• EASi kommentaar seoses Rootsi krooni tugevnemisega
• Madis Võõras: Innovatsiooni allikas
• Loodus ahvatleb aardejahile
• Koosolekutel kohal käimata
• e-ajakirjandus Eestisse!
• Kriisi mõju reisimisele vähenes
• Maale tasuvaid töökohti
• Ettevõtlusinkubaator – tuleviku väetis
• Masu tõi innovatsioonibuumi
• Kommentaar: Miks on eksporditoetust nii raske saada?
• EAS-i juht: ettevõtjad otsivad kasvu eel lahendust välisturgudelt
• Madonna toob 30 000 turisti
• Innovatsioon ja juhtimispraktikad
• Majanduskriis ja Porsche
• Turist ei ole rändlind
• Turismi ähvardavad tagasilöögid
• Tootearendus aitab välisturule
• Turismil lootust veidi kosuda
• Õpetamisest õppimiseni
• Neli aastat ärimentorlust Eestis: kõik osalejad endiselt tegevad
• Kavanda suurelt, liigu samm-sammult
• Kasvatada elus hästi toime tulevat inimest
• Ekspordikasv - käivitusabi Eesti majandusedule
• Mentorlusprogramm toetab ettevõtjaid
• Naised Eesti ettevõtluses
• EAS avab Eesti ettevõtjatele uksi
• Käed rüpes ei pea välisklienti ootama, aitab turismi turundusprogramm!
• Mentoriprogramm arendab nii alustavat kui ka kogenud ettevõtjat
• Puhkused me veedame kõik Eestis
• Eesti on mereriik - kahtluseta ka turismis
• Viljar Jaamu: Toetame maal aktiivseid
• Viljar Jaamu tahab Eesti firmades tootmist uuendada
• Kui suurideed teostuvad, saame Soome kätte
• Saksa ja Eesti ettevõtjad alles avastavad üksteist
• Ettevõtja pole valmis oma teadmisi jagama
• Kuidas saaksid Eesti ettevõtted Arvo Pärti teha?