Kavanda suurelt, liigu samm-sammult
Viimati uuendatud (Teisipäev, 31 Märts 2009 14:36) Kolmapäev, 26 Märts 2008 00:00
Ülari Alamets, EASi juhatuse liigeEesti Päevalehe erileht Kasvuettevõtted 26. märts 2008
Juba mõnda aega räägitakse kasvuettevõtetest, nähes neid jahtuva majanduse päästjana. Vahel nimetatakse neid ka edukateks eksportijateks, vahel kõrget lisaväärtust loovateks ettevõteteks, mõnikord aktiivselt tootearendusega tegelevateks ettevõteteks.
Nimetagem seda kasvamiseks, ekspordivõimekuseks või oma ärimudeliga piiri taha minekuks - on selge, et see pole oluline mitte ainult Eesti majandusnäitajate seisukohast, vaid tähtis ka igale ettevõtjale enesele. Ettevõte ei pea müügikäivet mitte ainult tekitama, vaid suutma seda ka järjepidevalt ja piisaval tasemel hoida. See on raske, kui koduturg on väike. Samuti aitab kasvamine arendada ettevõtte tugevaid külgi, pakub ettevõtjale isiklikku eneseteostust ning annab võimaluse võrrelda end parimatega.
Räägin kasvamisest nimelt kui uutele turgudele minekust. Kasvamine pole see, kui Tartu firma avab esinduse ka Tallinnas. Tõsine kasvuambitsioon pole seegi, kui aasta pärast loodetakse firmas näha töötamas nelja inimese asemel kaheksat. Niisuguse lähenemisega tuleb lagi kiiresti ette, ei aita see märkimisväärselt kaasa ei ettevõtte arengule ega ka jätkusuutlikkusele.
Küsimus on mõtteviisi ja hoiakute muutumises. Kasvuettevõte on kõigepealt kasvada tahtev ja alles siis kasvada suutev ettevõte. Kasvutahtega Türi mööbliettevõte ei söösta mõnekümne uue koolipingi valmistamise pärast vihasesse hankevõitlusse Paide mööbliettevõttega, ta ei kasuta nädalat läbirääkimisteks koolidirektoriga ega ürita teha lobitööd omavalitsuses.
Kasvada tahtval Türi ettevõttel mõlgub meeles hoopis suurem rahvusvaheline tellimus ja ta kutsub Paide ettevõtja tegema koostööd, et see saada. Lisaks muretseb ta oma toodangu kvaliteedi ja selle pärast, et Paide ettevõtjaga koostööst võib veel vaheks jääda, on vaja leida teisigi koostööpartnereid, et kogusega toime tulla. Ja tulemus? Kõigi kasum ja arenguväljavaated paranevad palju rohkem kui koduturu pärast nageledes.
Kasvada õnnestub ettevõtjal, kes liigub suurte eesmärkide poole samm-sammult. Idee oma väikese firma toodangu või teenuse turustamisest erinevate hoiakute ja ärikliimaga riikides näib kergesti teostamatuna. Uhke kujutluspilt takerdub hirmudesse, et kasvamine on liiga riskantne ja keeruline. Kuid edukas kasvaja ei üritagi saavutada kõike kohe, vaid liigub sammukaupa eri abinõusid kasutades ja tehtut pidevalt analüüsides.
Mitmekesiste abinõude tõhususse usub oma tegevusi kavandades ja ellu viies ka EAS. Imerohtu ei ole olemas. Vaja läheb kõike: infot sihtturu kohta, võrgustike loomist ja turu-uuringuid, välismessidel osalemist ja kaubamärkide väljatöötamist. Neil etappidel pakume nii rahalist tuge kui ka nõustamist. Iga etapp võtab aega, vahel kauem kui plaanitud. Vahel tuleb ka samm tagasi astuda.
Olen alati imetlenud Regio arengut. Kindlasti on Regio üks parematest näidetest Eesti kasvuettevõtete seas. Ettevõte asub Tartus, aga pole kartnud vallutada Araabiat ja praegu Ladina-Ameerikat. Regio juht Teet Jagomägi on öelnud, et firma ei kvalifitseerunud Eestis hangetele, hakati töötama välismaal ning nüüd tuuakse aastaga rohkem raha, kui Eestist 20 tegutsemisaasta jooksul on saadud. Ideede kallal edasitöötamine, mitte nendega piirdumine, ning takistuste pööramine oma kasuks on võimaldanud ettevõttel edu saavutada.
Loodetavasti suudavad sama optimistlikult ja avara pilguga ajada asju ka need noored, kes võistlesid oma ideedega EASi poolt ellu kutsutud ja äsja lõppenud ettevõtluskonkursil „Ajujaht". Soovin Eesti ettevõtjatele rohkem kasvutahet.
