Põhikiri

Viimati uuendatud (Kolmapäev, 31 August 2011 14:38) Teisipäev, 22 Juuli 2008 12:52

ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUS
PÕHIKIRI

1. Üldsätted

1.1 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (lühendatud nimi EAS), inglise keeles Enterprise Estonia (edaspidi sihtasutus) on  riigi sihtasutus.
1.2 Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik (edaspidi asutaja).
1.4 Sihtasutus koosneb struktuuriüksustest. Struktuuriüksuste ülesanded on sätestatud struktuuriüksuse põhimääruses, mille kinnitab nõukogu.

2. Eesmärk ja põhiülesanded

2.1 Sihtasutuse eesmärgiks on tagada Eesti ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide sihipärane ja efektiivne rakendamine järgnevates valdkondades:           välisinvesteeringute kaasamine; toodete ja teenuste eksport tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; turism; regionaalne arendustegevus; ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamine.

2.2 Sihtasutus lähtub oma tegevuses põhikirja punktis 2.1 nimetatud valdkondi puudutavatest riiklikest strateegilistest dokumentidest.

2.3 Sihtasutuse põhiülesanded on:

2.3.1 Eesti ettevõtluse arendamise meetmete väljatöötamine, projektide, programmide koordineerimine, rakendamine ja rahastamine põhikirja punktis 2.1. nimetatud valdkondades;

2.3.2 Informatsiooni kogumine, süstematiseerimine, analüüs ja edastamine põhikirja punktis 2.1. nimetatudvaldkondades;

2.3.3 Ettepanekute tegemine riiklike strateegiliste dokumentide osas  põhikirja punktis 2.1. nimetatud valdkondades.

3. Juhtimine

3.1 Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

3.2 Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

3.2.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

3.2.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3.2.3 kellel on ärikeeld;

3.2.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

3.2.5 kellel on kehtiv karistus majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest. Keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

3.2.6 kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises eraõiguslikus juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on  sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

3.3 Põhikirja alapunktides 3.2.1 - 3.2.4 sätestatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

3.4 Sihtasutuse juhtorganite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja/või isiku, kellel on juhtorgani liikmega seonduvad olulised ärihuvid ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamine või juhtorgani liikme ja/või isiku, kellel on juhtimisorgani liikmega seonduvad olulised ärihuvid, vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse juhtorgani liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta sellises küsimuses.

4. Nõukogu

4.1 Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

4.2 Nõukogul on kolm (3) kuni kolmteist (13) liiget. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on (3) kolm aastat. Nõukogu liikmete konkreetse arvu määrab asutaja lähtudes sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja. Asutajal on õigus nõukogu liige tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjustest.

4.3 Nõukogu pädevuses on:

4.3.1 sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;

4.3.2 hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse aastaeelarve, tegevusplaani kinnitamine ja sihtasutuse aastaste tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine;

4.3.3 sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

4.3.4 juhatuse liikmete arvu määramine ja juhatuse liikme(te) nimetamine ja tagasikutsumine;

4.3.5 juhatuse liikme(te)le makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;

4.3.6 sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

4.3.7 juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige kapitalirendilepingute sõlmimiseks või selliste tehingute tegemiseks, millega kaasneb laenude võtmine, kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse võtmine vastavalt kehtivale õigusele, osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.

4.3.8 audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise korra määramine;

4.3.9 sisekontrolli ja siseauditi kontrolli tagamine kooskõlas põhikirja punktiga 8.

4.3.10 sihtasutuse tegevuse kohta hinnangu andmine hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamisest;

4.3.11 nõukogu töökorra kehtestamine.

4.4  Nõuded nõukogu liikmele
Nõukogu liikmeks ei või olla:

4.4.1 füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

4.4.2 täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

4.4.4 isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

4.4.5 sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga.

4.5 Nõukogu liikme tasustamine

4.5.1 Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja õigusaktidega kehtestatud määras ja korras.

4.5.2 Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Asutaja võib nõukogu esimehele määrata teistest nõukogu liikmetest kõrgema tasu. Nõukogu liikmele määrata täiendava tasu seoses nõukogu liikme osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

4.5.3 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu tegevuses.

4.5.4 Juhul kui nõukogu esimees  ilma mõjuva põhjuseta ei täida käesoleva põhikirja punktis 4.6.7. tulenevaid kohustusi, võib asutaja peatada nõukogu esimehele tasu maksmise või vähendada  tema tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

4.5.5 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

4.5.6 Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.

4.6 Nõukogu töökorraldus

4.6.1 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. Nõukogu esimees esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.

4.6.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks (1) kord kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab asutaja, nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmetele lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.

4.6.3. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga pole sätestatud teisiti. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

4.6.4. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab kirjalikult 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti.

4.6.5. Nõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse  riigivaraseaduses sätestatud nõudeid.   Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

4.6.6. Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise, protokolli kantavate andmete, samuti punktis 4.6.7 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.

4.6.7. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile esitama:

4.6.7.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

4.6.7.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

4.6.8. Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.

4.6.9. Nõukogul on õigus saada oma ülesannete täitmiseks juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta.

5. Juhatus

5.1  Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.

5.2  Juhatuse liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatusel on üks (1) (juhataja) kuni viis (5) liiget. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

5.3  Juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli (4) aastat.

5.4  Juhatuse liikmete töökord ja muud tingimused määratakse kindlaks juhatuse liikme lepingus.

5.5  Juhatuse liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu arvestades käesolevas põhikirjas sätestatut. Nõukogul on õigus juhatuse liige tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.6  Juhatus oma ülesannete täitmisel:

5.6.1 juhib sihtasutuse igapäevast tegevust;

5.6.2 tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;

5.6.3 tagab majandusaasta aruande koostamise;

5.6.4 esitab nõukogule kinnitamiseks aastaeelarve ja tegevuskava;

5.6.5 tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades nõukogu poolt kehtestatud piiranguid;

5.6.6 käsutab sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja avab arveid krediidiasutustes;

5.6.7 sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid;

5.6.8 annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;

5.6.9 esitab vähemalt kord kolme (3) kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse tegevusest.

5.7 Juhatuse liikmele tasu maksmine toimub üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;

5.8 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu;

5.9 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6. Nõukoda

6.1  Sihtasutuse struktuuriüksuste juures võivad tegutseda nõukojad, mis täidavad nõuandvat rolli vastava struktuuriüksuse tegevusvaldkonnas.

6.2. Nõukoja pädevuses on:

6.2.1 Struktuuriüksuse aastaeelarvete ja tegevuskavade läbivaatamine ja nende osas ettepanekute tegemine juhatusele;

6.2.2 Struktuuriüksuse tegevusvaldkonda puudutavate strateegiliste dokumentide läbivaatamine ja nende osas ettepanekute tegemine juhatusele;

6.2.3. Ettepanekute tegemine juhatusele uute meetmete rakendamiseks struktuuriüksuse tegevusvaldkonda reguleerivate strateegiate ja tegevuskavade raames.

6.2.4 Nõukoja liikmed nimetab ja kutsub tagasi juhatus. Nõukojal on kolm (3) kuni üksteist (11) liiget.

6.3 Nõukoja töökorra kehtestab sihtasutuse juhatus.

7. Vara

7.1. Sihtasutuse vara moodustatakse:

7.1.1. riigieelarvest tehtavatest eraldistest;

7.1.2. sihtasutuse tuluüritustest ja majandustegevusest laekuvast rahast;

7.1.3. Eesti või välismaiste era- ja/või avalik-õiguslike isikute poolt sihtasutusele tasuta või tagasivõtmatult üle antud varast;

7.1.4. muudest allikatest kooskõlas õigusaktidega.

7.2. Vara üleandmise kord

7.2.1. Sihtasutusele laekuvad rahalised vahendid kantakse sihtasutuse arveldusarve(te)le. Alates 01.01.2011 teeb sihtasutus arveldused riigikassa kaudu.

7.2.2. Sihtasutusele antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtu akti alusel.

7.2.3. Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on sihtasutusele selliste kohustuste võtmine, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega või annavad vara sihtasutusele võõrandajale mingeid eelistusi teiste soodustatud isikutega võrreldes

7.2.4. Vara omandamise, kasutamise ja käsutamise järelevalve üldised põhimõtted kehtestab sihtasutuse nõukogu.

7.2.5. Kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamisel võtab sihtasutus  selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse Riigivaraseaduse §-s 33 sätestatu kohaselt.

7.3. Vara kasutamise ja käsutamise üldine kord

7.3.1. Sihtasutuse vara kasutatakse:

7.3.1.1.  sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks;

7.3.1.2.  sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate tasustamiseks.

7.3.2. Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus kooskõlas põhikirja ja õigusaktidega.

7.3.3. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikme(te)le, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

7.3.4. Riigi asutatud sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.

8. Aruandlus. Sisekontroll ja siseaudit

8.1. Majandusaasta
Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

8.2. Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine

8.2.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ning esitab selle  audiitori(te)le kontrollimiseks. Hiljemalt nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest esitab juhatus majandusaasta aruande koos audiitori(te) järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks.

8.2.2. Sihtasutus esitab auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summad.

8.2.3. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks.

8.3. Audiitor(id)

8.3.1. Sihtasutusel on audiitor(id), kelle nimetab, arvu sätestab ja tasustamise korra määrab nõukogu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

8.3.2. Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

8.4. Siseauditi küsimused

8.4.1.  Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

8.4.2. Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sihtasutuse asutajaga

9. Põhikirja muutmine

9.1  Põhikirja muutmiseks õigustatud isikud:

9.1.1. Põhikirja võib muuta üksnes asutaja otsuse alusel.

9.1.2. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.

9.2  Piirangud muudatustele

9.2.1. Asutaja võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

10. Ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

10.1.  Ühinemine ja jagunemine

10.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena juhul kui teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse ette.

10.1.2. Sihtasutus võib asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele jaguneda sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuste jagunemisel juhul kui jagunemises osalevate sihtasutuste põhikiri näeb jagunemise võimaluse ette.

10.1.3. Sihtasutus  võib omandada  või võõrandada äriühingus olulise osaluse  ja osaleda teise sihtasutuse asutamises üksnes asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele.

10.2.  Lõpetamine

10.2.1. Sihtasutuse võib lõpetada:

10.2.1.1 asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele;
10.2.1.2.  muul seaduses sätestatud alusel.

10.3. Likvideerimine

10.3.1. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

10.3.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu.

10.3.3. Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule asutajale.

10.4. Vara jaotamine

10.4.1. Pärast likvideerimismenetlusekohast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse üle asutajale.