Eksport
Viimati uuendatud (Reede, 27 Jaanuar 2012 08:53) Reede, 25 Juuli 2008 17:19
„Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuring" (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Konjunktuuriinstituut 2010)
Eesti mööblitööstuse sektoriuuring (PW Partners ja Sinu Koolituspartner 2009) (pdf)
IKT sektoruuring (Praxis 2009) (pdf)
IKT sektoruuringu lõpparuanne (Praxis 2009) (pdf)
Projekteerimisfirmade kaardistamine (Eesti Konjunktuuriinstituut 2009) (pdf)
Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2011 (Eesti Konjunktuuriinstituut, EAS, Riigikantselei) (pdf)
Eesti masinatööstuse sektoruuring (2010-2011, lühikokkuvõte, täistekst, esitlus)
Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Projektimeeskond: Urmas Varblane, Uku Vablane, Kerly Espenberg
Eksportööride uuringut on läbi viinud regulaarselt alates 1998. aastast.
KOKKUVÕTE EKSPORTÖÖRIDE UURINGUST 2004
Võrreldes varasemaga on kasvanud nende eksportööride osakaal, kel on olemas läbitöötatud ekspordistrateegia või -plaan (kolmandik). Samal ajal pole ekspordiga tegeleva üksuse või ekspordijuhi ametikoha olemasolu proportsioon muutunud (ca 10%).
Ettevõtte omatoodangu osakaal ekspordis on nagu varemgi keskmiselt veidi üle 50% ning allhangete ja vahenduse osakaal veerandi piires. Samuti pole märkimisväärselt muutunud eksporditava toodangu liigis ning juhtivaks haruks on endiselt puidu ja puidutoodete eksport.
Välisturgudele sisenemise meetodina kasutatakse enim endiselt agentide ja müügifiliaalide abi ning allhanketöid. Esindusi välisturgudel omab 21% küsitletud eksportööridest.
Eksportööride põhiturud on lähiriigid: Soome, Läti ja Rootsi ning olulisi muutusi selles osas ei planeerita. Muudest turgudest on problemaatiliseks osutunud eeskätt Ukraina.
73% küsitletud eksportööridest ei ole sertifitseeritud ühegi juhtimissüsteemi või kvaliteedistandardi järgi ning vastav proportsioon pole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud.
Veidi enam kui pooled eksportööridest tegelevad tootearendusega ning ligi pooled on toonud ajavahemikul 2002-2004 turule uusi või uuendatud tooteid. Ka need proportsioonid pole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud (pigem veidi taandunud) ning uute toodete nappust ekspordi arendamisel oluliseks probleemiks ei peeta.
Oma toodete eelisteks peetakse odavat tootmissisendit, toodangu kõrget kvaliteeti ja tootmisprotsessi paindlikkust. Samas peetakse peamisteks üldisteks ekspordibarjäärideks välisturgudel tugevat konkurentsi, kvalifitseeritud tööjõu puudust ning rahapuudust vajalikeks arendustöödeks. Olulise ettevõttesisese barjäärina nähakse ka toodangu kõrget omahinda. Kõik nimetatud barjäärid on Eesti eksportööridele tüüpilised juba aastaid ning viitavad tegelikult olulisele vastuolule - kuigi kvaliteeti ja odavat tootmissisendit peetakse oma tugevaks küljeks, ei suudeta nõutud kvaliteedi juures piisavalt efektiivset ja kasumlikku toodangut anda ning oluliste mahtudega konkureerida. Vastava läbilöögivõime suurendamiseks puuduvad aga nii rahalised kui inimjõu ressursid.
Olulisemad muutused uuringus käsitletud ekpordiproblemaatikas on toimunud Euroopa Liidu mõjude osas - 62% eksportööridest leiab, et EL mõju ekspordile on positiivne ja vaid 7% hindab mõju negatiivseks. Viimane puudutab peamiselt suhteid kolmandate riikidega. Positiivsed mõjud kajastuvad eeskätt lihtsustunud bürokraatias ning teatud määral ka konkurentsivõime ning hinnakatte paranemises.
Uuringu andmed viitavad sellele, et viimase aasta jooksul on sihikindlam ekspordialane tegevus ning peamine ekpordialane edu aset leidnud eeskätt primaarja tertsiaarsektoris ning seda kasvanud ekpordivõimaluste ekstensiivsema ja EAS, Eksportööride uuring 2004 4 intensiivsema kasutamise näol olemasoleva toodangu struktuuri juures. Tootearenduses on märgata pigem kerget taandumistsüklit.
Eksportööride uuring 2004 (pdf fail)
Eksportööride uuring 2003 (doc fail)
Eksportööride uuring 2001 (doc fail)
Eksportööride uuring 2000 (kokkuvõte)
Eksportööride uuring 1998 (kokkuvõte)